Liidrioskuste kohta lõik raamatust Läbimurre (Jari Kukkonen ja Sulev Senkel 2012):
„Daniel Goleman uuris edukaid inimesi ja avastas, et IQ-st rohkem mõjutasid edukust inimese teised omadused, nagu empaatiavõime, sotsiaalsed oskused, enesejuhtimine, eneseteadlikkus ja motivatsioon. Neid omadusi ja oskusi nimetas Goleman kokku emotsionaalseks intelligentsiks (EQ). Golemani uuringute tulemused näitavad seejuures, et erinevalt IQ-st on EQ-d võimalik elu jooksul palju rohkem arendada ja õppida. Golemani arvates on heal liidril kõrge emotsionaalne intelligentsus.

Järgnevalt 12 enesehindamisküsimust, mille järgi hinnata enda või oma meeskonna emotsionaalset intelligentsust, võimekust, tugevusi ja arenguvajadusi:
1. Kui hästi suudate mõista teiste seisukohti?
2. Kui hästi saate aru, mida teised tunnevad?
3. Kas saate inimestega kergesti sõbraks?
4. Kas olete valmis oma tundeid väljendama?
5. Kas oskate hästi konflikte lahendada?
6. Kui hästi suudate oma käitumist muutuvate oludega kohandada?
7. Kas teie käitumine kutsub esile teiste sooja suhtumise?
8. Kas tajute, millise mulje te teistele jätate (ka siis, kui nad otseselt kuidagi ei reageeri)?
9. Kui satute kimbatust tekitavasse olukorda, kas suudate sellega toime tulla?
10. Kas saate hästi hakkama inimestega, kes küsivad midagi teie isikliku elu kohta?
11. Kui vajate abi, kas suudate leida inimesi, kes teid aitaksid?
12. Kas teil on harjumus mõtiskleda oma tegude üle?

Pentti Sydänmaalakka on rahvusvaheliselt tuntud juhtimisteadlane, kes on uurinud, millist liidrit tänapäeva intelligentsed organisatsioonid vajavad. Ta toob välja liidri neli põhiomadust:
1) sotsiaalne kompetentsus,
2) liidrikompetentsus,
3) vaimne ja füüsiline tasakaal,
4) tõhusus.

Sotsiaalne kompetentsus väljendub selles, kuidas liider suhtleb ja loob sidemeid. Sotsiaalselt kompetentne liider suudab ennast piisavalt mõjusalt kehtestada, olemata seejuures liialt agressiivne või liialt tagasihoidlik. Ta on empaatiavõimeline ehk tajub teise inimese tundeid ning seda, milliseid tundeid tema teistes tekitab. Samuti on ta hooliv ja inimlik. Inimlikkus väljendub selles, kuidas ta suhtub inimestesse, kellest talle pole otsest kasu. Hea suhtlejana tajub liider, et ükski saavutus pole ainult tema teene ning ta kasutab rohkem väljendid „meie“ kui „mina“. Sotsiaalse kompetentsuse puhul soodne hoiak on Greenleafi välja pakutud alluvate ja teiste huvipoolte teenimine.

Liidrikompetentsus väljendub näiteks selles, kuidas juht suudab jagada võimu ning tekitada töötajates motivatsiooni ühiste eesmärkide saavutamiseks. Liider suudab luua/avastada innustavaid visioone. Ta tahab ja suudab teha vajalikke muudatusi ning inimesed tema ümber soovivad saavutada seda koos.

Liidriks olemise vundament on vaimne ja füüsiline heaolu, et tajuda oma piire ning osata jõuvarusid jagada ja laadida ning juhtida oma meeleseisundeid vastavalt olukorrale. Hea liider suudab hoida tasakaalu oma sotsiaalsetes suhetes.

Tõhusus väljendub liidri sihikindluses ning selles, kui oskuslikult ta juhib oma ressursse sihtide saavutamisel. Selleks peab liider tajuma tervikut, olema analüüsivõimeline ning oskama hästi oma aega planeerida.“